Vana bobisõidu trass, paatide kalmistu, varem kuulus sanatoorium, kummituslinnad, losside ja mõisate varemed ja palju muud.
Mahajäetud kohtade külastamisel soovitame olla ettevaatlikud ja hoolivalt suhtuda võõrasse varasse.
Osa Liepaja kindlusest, mis ehitati XX saj alguses Liepaja sõja-mereväebaasi kaitseks.
1908 aasta novembris tunnistati ehitus strateegiliseks veaks ja kindlus likvideeriti. 1994. aastani oli territoorium turistidele suletud. Praegu saab vaadata tsaari Venemaa aegseid varemeid tasuta aastaringselt.
Irbene – see on hüljatud sõjaväelinnak Ventspilsi lähedal.
Nõukogude ajal elasid siin kosmosejaama “Täht” töölised. Linnakus oli oma kultuurimaja, kool ja postkontor.
Üheksakümnendatel nõukogude kosmosejaama töötajad lahkusid linnast ja jaam läks Ventspilsi kõrgkooli inseneriteaduste instituudi käsutusse.
Linn ise on täielikult maha jäetud. Siin saab kõndida mööda tühje klassiruume koolis, kiigata korteritesse, kus kunagi elasid nõukogude ohvitserid.
Kui teile meeldib hüljatud kohtade atmosfäär, siis soovitame teel Ventspilsi või Ventspilsi raadioastronoomia keskusesse sisse põigata Irbenesse.
Kalmistu tekkis 1960. aastatel, kui Nõukogude armee otsustas piirata rannikuala kalastust. See viis rahvastiku vähenemisele külades. Paadid visati rannikul asuvatesse düünidesse. Praegu nad tasapisi kattuvad metsaga.
“Sild eikuhugi” tekkis 1940. aastal, Tukums-Kuldiga raudtee ehitamise käigus. Raudtee haruliin jäi pooleli, sild aga jäi üksikuna seisma keset põldu.
2008. aastal kanti sild Euroopa “Ebatavaliste kultuuripärandite” nimekirja.
Kunagi populaarne ravikuurort väävliallikaga on praegu täiesti mahajäetud.
Ilus vana park, maaliline jõgi ja hüljatud täis joonistatud hooned, mille aknad on sisse visatud. Koht pakub huvi mahajäetud kohtade huvilistele ja kohalikele teismelistele.
Sammastega peahoone sees olid basseinid. On veel vannide, duširuumide ja basseinide jäänuseid. Mitmekordse hoone aknad on kinni löödud, sellepärast on sees kõhe pimedus.
Kelgutrass ehitati 1978. aastal kuulsa Läti bobisõitja Roland Upatnieki eestvedamisel. Asub Loja jõe kaldal Murjani spordigümnaasiumi lähedal.
Trassil on mõned defektid, kuid territooriumil on säilinud mõned vanad trenažöörid ja spordiinventari.
Mahajäetud veski 19. sajandist Vaive jõe kaldal. Veskitamm uhuti minema 1998. aasta üleujutuse käigus ja praegu on veski lüüside peale tekkinud pidevalt voolav juga.
Ümbruskonnas on maalilised looduskaunid kohad – väikesed koopad, kaljud ja mets.
Külastada saab aastaringselt tasuta.
DCIM100GOPROGOPR9671.
Vecgulbene mõis või Valge loss, mis on kaunistatud paljude skulptuuride ja kunstiliste ornamentidega, on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis. Ehitatud Rooma villa stiilis 1763. aastal. Hiljem, 1859. aastal Heinrich Johann Gottlieb von Wolf lisas sinna kõrvalhooned, 4-kordse torni vaateplatvormiga ja väikese 2-korruselise torni. .
Valge loss põles 1904. aastal. Tulekahjus hävis suurem osa hoonest, interjöörist ja kõrgem torn. Hiljem hoone osaliselt taastati, kuid II maailmasõja ajal purustati uuesti.
Hüljatud raketibaas – endine NSVL sõjaväe objekt tuhjade hoonete, raketiangaaride, maa-aluste punkerite, ülisuurte ladude ja laskeväljakutega. Koht on unikaalne veel selle tõttu, et siia toodi demonteeritud mälestusmärk – Lenini pea. Nõukogude ajal asus see Aluksne keskväljakul.
Territooriumil korraldatakse giidiga ekskursioone.
Lazberga mõisa (või Fianden) on esmakordselt märgitud 16. sajandil. Siis oli selle omanik rüütel Buhol. 1798. aastal ostis mõisa parun Johann Gottlieb von Wolf.
1950-ndatel aastatel asus mõisas kultuurimaja, seejärel korterid ja ladu.
Praegu on hoone tugevalt lagunenud. Säilinud on torn ja veidi fassaadi.
Kuprava – Läti kõige väiksem vald, kus 2015. aastal elas 405 deklareeritud inimest. Tegelikult on inimeste arv veelgi väiksem, seega praktiliselt elanikke siin ei olegi.
Pärast iseseisvuse saavutamist 1992. aastal suleti kohalik torutehas. Selle tõttu jäi suur osa elanikest tööta ja oli sunnitud lahkuma.
Praegu on unustatud, pooleldi lagunenud olukorras mitte ainult tehas, vaid ka paljud elumajad. Seetõttu nimetataksegi Kupravat kummituslinnaks.
Preili mõisakompleks Läti ühe ilusama linnapargiga on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis.
Meie päevini säilinud romantilise maastikuaia kuju sai park 19. sajandi keskel. Varem oli siin rohkem majapidamishooneid, skulptuure, värvilisi sildu, teemajakesi ja luksusliku mööbliga paviljone.
Praegu võib pargi keskel paljudest tiikidest ühe kaldal näha talli varemeid, mis on ehitatud neogooti stiilis.
Lisaks tallile ja lossile on säilinud teravatipuliste kaartega väravad, väravavahi maja ja palvela. Loss on restaureeritud 2015. aastal. Seniajani käivad seal remonditööd.
Hoone on asümmeetriline, tornikestega, väikese rõduga, mis seisab sammastel, väljaulatuva trepi ja katuse ehitistega. Mitte ilma asjata ei peeta seda Läti 19. sajandi üheks ilusamaks hooneks. See lihtsalt köidab pilku. Siin segunevad renessansi, klassitsismi ja keskaja elemendid, mis kokku moodustavad midagi unikaalset.
Hoone ehitati 1890 – 1892 aastatel Daugavpilsi peaarhitekti Vilhelm Neimani projekti järgi. Kuulus loss August von Etingenile.
Kahjuks ei ole lossi interjöör säilinud, majandushooned ja abihooned on käest lastud.
Sissepääs võib olla suletud, sest loss asub lastekodu territooriumil.
Teabe koostas Juliana Iljina (Facebook: Places to travel in Baltic States; Instagram: jusjka)
